Täpselt 1. septembrist algas Türgis sügis. Ilm muutus sõna otseses mõttes üleöö. 1. sept oli siin vihmane, pilvine ja soe, aga mitte enam tapvalt palav. Nüüd saab juba öösiti magada ilma konditsioneerita, lahtise aknaga – varem pidi aknad kinni hoidma, et kuumus tuppa ei pääseks. Hommikused külma vee dushid on vahetunud leigete vastu. Puude otsas valmivad sügisesed viljad – apelsinid, sidrunid ja granaatõunad. Shokolaadi ei pea enam külmkapis hoidma, sest see ei sula laua peal ära. Ja ühel õhtul panin isegi pikad varrukad selga. Mitte isegi sellepärast, et niivõrd jahe oleks olnud, aga lihtsalt, et sügist tunnetada :) Naljakas jah, et Eestis igatsetakse suviste kergete ja lühikeste riiete (ja vastavate ilmade) järele, aga siin tekib vahel tunne, et tahaks lund ja talvejopet. Siis piisab muidugi, kui käid korraks talvisel ajal mõneks päevaks kodus ja ongi isu jälle täis.
Peale pommiplahvatusi on siin üldiselt rahulik olnud. Paanikat ei tekkinud, ainult need kolleegid olid shokis, kellel seal samas parajasti ekskursioon oli ja kes seda kõike pealt nägid. Aga üldiselt tunduvad sellised asjad distantsilt palju dramaatilisemad kui kohapeal olles. Turiste käib siin ikka sama palju, hotellid on täis ja vesi soe. Kaks korda samas kohas vaevalt et juhtub. Nii et kellel on puhkust vaja, siis aga palun – www.novatours.ee, pakkumised on praegu eriti soodsad.
Hanna juures käik, millest eelmisel korral juba natuke juttu oli, möödus, nagu ikka, lõbusalt. Lesisime rannas, võitlesime meres suurte lainetega, käisime krevetisalatit söömas, jõime veini ja tegime basseinis võidujooksu. Hanna vedas mind ka kohalikku ilusalongi. Ma olen selliste asjade suhtes siin siiamaani üsna skeptiline olnud ja türklasi (ega egiptlasi) selles osas mitte just üleliia usaldanud. Arvanud, et Eestis on selliste teenuste tase nagu korralikum. Aga ausalt öeldes tundub, et näiteks juuksurid on siin küll head – vähemalt on need soengud õnnestunud, mida mina olen näinud salongist väljuvat. Meeste soengud on Türgis muidugi naljakad, linnupesa sarnased (umbes nagu ülemisel pildil aint veel kaootilisemad). Ma kujutan ette, et enamik neist trendidest pole veel Eestisse jõudnudki (osa ilmselt ei jõua ka).
Meil oli siis kavas lasta minu kulmud ära värvida ja kitkuda. Terve selle poole tunni jooksul, mis ma salongis viibisin, tegeles minuga ilma liialdamata 5 erinevat inimest. Kõigepealt pani üks poiss värvi peale. Siis tuli juuksuripoiss ja võttis värvi maha. Siis tulid kaks naist, kellest üks hakkas kulme kitkuma ja teine silitas samal ajal pead. Vahepeal käis neil ka esimene poiss abiks ja Hanna rääkis pärast (mul olid silmad kinni, ma ei näinud), et üks klient oli ka vahepeal asja uudistamas käinud Nii et sisuliselt tegeles mu kulmudega terve personal, kes tol päeval tööl oli. Mis ei tähenda, et neil samal ajal muud tööd poleks olnud. Samamoodi vaheldumisi käisid nad teiste klientide juures. Üks lõikas juuksed ära, teine pani värvi peale, kolmas pesi värvi maha ja siis tuli uuesti esimene ja föönitas soengusse. Selline suur ja sõbralik pere. Lõppkokkuvõttes tulid kaks kulmu natuke erineva kujuga, aga sellest pole hullu, seda viga annab parandada :) ja tegelikult tegid nad ikkagi head tööd. Igatahes jäin märksa rohkem rahule, kui ükskord Eestis, kus minu ja mu kulmudega juhtus lugu, mida osa teist ilmselt juba 10ndat korda kuuleb. Mu oma kosmeetik oli tookord puhkusel ja käisin tema asendaja juures kulme värvimas. Kohe alguses ütlesin talle, et palun mulle HELEpruunid kulmud. Kosmeetik noogutas, pani värvi peale, võttis maha ja ütles siis: “Noh, nüüd on küll nii tumepruun, et enam tumedamaks ei saa.”. Kuidas on võimalik sõnad hele ja tume omavahel sassi ajada, ei tea ma siiamaani, aga mina käisin järgmised nädal aega nagu Brooke Shields linnapeal ringi, nii et kõigepealt tulid kaugelt kulmud ja siis lõpuks tuli Liisa järgi.
