wazzupilt veel

Eilsel konverentsil lajatas auväärt postiteenuse (seni siiski veel ainu-)pakkuja publikule lagipähe jutuga sellest, kuidas nad on asunud koostama "suurandmebaasi".

Idee siis selles, et suurklientidest otsepostitajatele (aga ka meediamajadele) jagada täpsemat infot selle kohta, tsiteerin, "kes peitub postkasti taga". Noh, näitena toodi, et postkastispämmijal võiks olla kasu sellest infost, kes elab puumajas, kes kivimajas. Või et vajadusel saata infot näiteks ainult nendele kodanikele, kes kuuluvad korteriühistutesse. Okei, võibolla tõesti. Täiendava näitena lubas postiasutus hakata jagama infot selle kohta, millises piirkonnas elab rohkem venelasi. Minu andmetel tegeleb sellega siiski rahvaloendus. Okei.

Siis käis esineja välja mõtte, et teavet saab ju koguda ka selle alusel, mida postiljon inimese postkasti paneb. Nüüd võttis kuulajaskond juba tuld ja hakkas sadama küsimusi stiilis "kui te näete, et mul on tellitud Maaja, siis milliseid järeldusi te minu kohta selle alusel teete". Või et kas on eetiline edastada SEB-le infot selle kohta, et näe, selles majas ja selles korteris elab keegi, kes on Swedbanki klient, sest me toimetame talle igakuiselt vastava finantsasutuse kliendikirju. Postimehel (siis mitte postiljonil, vaid Eesti Posti esindanud mehel) ei jäänud nüüd enam muud üle, kui käed tõsta ja tunnistada, et idee suurandmebaasist on siiski veel algusjärgus, ja ma pean lisama, et ka täiesti läbimõtlemata. Ajal, kui isikuandmete delikaatsuse temaatika süttib ühiskondlikus arutelus kiiremini kui purukuiv heinamaa südasuvises augustis, ei ole tõesti väga lahe kuulda, et mingi järjekordne vend kuskilt mind jälgib ja minu kohta enda väikesesse läpakasse suurt infot kogub.

Piirid on niisiis ähmased - mis on lubatud, kui palju on eetiline, kes sellest kõigest võidab ja kes kaotab. Meedia väljaandjad muidugi tunnistasid, et neil ei oleks sedalaadi "salajase" teabe vastu vähimatki, aga mina muudkui mõtlen, et mida saab siis minu kohta öelda selle alusel, kui mu postkasti laekub keskmiselt kord paari nädala jooksul üks Prisma kliendileht (mitte sellepärast, et ma seal käiks, vaid kuna ma juhuslikult juhtun elama piirkonnas, kus Prisma on lähim suurem ketikauplus), mingi venekeelne korterimüügikuulutus, Audi ajakiri (kuigi mul pole isegi autot), ühistu viimase koosoleku protokoll ja nurgapealse meestejuuksuri flaier. Arved on kõik elektroonilised. Et millisesse kliendisegmenti ma nüüd teie jaoks siis kuulun? Edu järelduste tegemisel.

Post kiirustas muidugi kohe lisama, et VAJADUSEL saab postiljonide õlgadele asetada ka küsitleja vastutusrikka rolli. Et mis see väike lisaankeet siis täita ei ole. Kingsepp. Liistud. Oh well.

jep. elu on märkamist väärt.