aasta 2007 kõige-kõige

Aasta lõppedes on tavaks teha kõikvõimalikke kokkuvõtteid aset leidnud suursündmustest, edusammudest ja möödalaskmistest, kõrgpunktidest ja madalseisudest. Et minu aasta möödus peamiselt sellistes kohtades nagu Egiptus, Türgi, Kreeta ja Eesti, on mu kõige-kõige momendid seotud just nende paikade ja seal kohatud inimestega. And the Oscar goes to…

2007. aasta …

… kõige parem nähtud film: Jumala linn (Brasiilia, 2002), millele järgneb auväärsel teisel kohal Takva (Türgi, 2006)

… kõige rohkem kummitanud lugu: Brick and Lace “Love is wicked”

… kõige enam inspireerinud raamat: Orhan Pamuk “Istanbul. Memories of a city”

… kõige tobedam raamatust leitud lause: “Sinise moshee vastas on hipodroom, 100 00 kohaline rajatis. Ehkki ehitis pole säilinud nii hästi kui Rooma Colosseum…” (eestikeelsest Istanbuli reisijuhist). Peale mõnetunnist otsimist selgus, et hipodroom, mis reisijuhi sõnul Sinise moshee vastas peaks asuma, on juba 800 aastat tagasi maha põlenud.

… kõige arusaamatum loetud lause: “Tüdrukute õhtu võimaldab rõõmu kallitest sõbrannadest kordistada samal ajal.” (Ave Lepik, Buduaar)

… kõige halvem tõlge: “… võimalus loobuda soengust ja saada vana head stringivaba seksi”, mille originaalversioon kõlas ilmselt “… an opporunity to let the hair down and have a good old no-strings-attached sex”. (P. Moore´i raamatust “Tualetis mitte sittuda”, tõlk. Ehte Puhang)

… kõige lemmikum linn: Istanbul, millega konkureerib tõsiselt Kairo, mille uusi ja järjest huvitavamaid külgi ma sel aastal üsna mitmel korral avastasin.

… kõige lemmikum külastatud paik: kodu, mille kannul on tihedas konkurentsis Hagija Sofia kirik Istanbulis, mille kannul on Suure Turu lähistelt leitud raamatuantikvariaat Istanbulis, mille kannul on Prantsuse tänav Istanbulis, mille kannul on väikesed mägikülad Kreetal, mille kannul on väikesed mägikülad Türgis, mille kannul on öine Kairo teletorn, mille kannul on…

… kõige kummalisem söögikoht: väike kohalike vanameeste teemaja Kairos muuseumi lähistel, millele ei jää palju alla suvalise maja kolmandal korrusel asuv kohvik Istanbulis, kus istusid eranditult ainult aafriklased, millele ei jää palju alla mägitavern Kreetas, kuhu jõudmiseks tuli jalgsi läbida pooletunnine teekond mööda mäekuru sest muud teed sinna ei viinud.

… kõige parem maitse: värskelt küpsetatud pehme sai Kreeka külmpressitud oliivõli ja tilgakese veiniäädikaga.

… kõige halvem maitse: määratlemata pruunikas ollus Kreeka rahvusköögis, mis on ilmselt midagi külmaks läinud oajahupudru sarnast, väga rohke õliga.

… kõige piinarikkam söögikord: kohaliku perekonna juures Kairos ohvripühadel, mille jooksul tapetakse linnatänavatel miljoneid lambaid ja mida kogu linn siis kolme päeva jooksul sööb. Hommikusöögiks lambamaks riisiga, lõunaks hautatud lammas riisiga ja õhtuks grillitud lammas riisiga. Kui oled suure taldrikutäie toitu vaevaliselt ära söönud, tõstab naeratav pereema külalislahkuse märgina uue veelgi suurema portsu ette, mis tuleb viisakuse märgina pisarsilmil samuti ära süüa, isegi kui enam ÜLDSE ei taha. Kõige kummalisem oli asjaolu, et kõht pidas sellele kolmepäevasele lambamaratonile ilusti vastu, aga koduteel McDonaldsist ostetud eine keeras sisikonna korralikult segamini.

… kõige parem jook: mojito kokteil Kairos Nile Hiltoni hotelli katusel asuvas ööklubis El-Mojito.

… kõige spontaansem külaskäik: suvalise türgi perekonna kodu ühes mägikülas, kuhu lahkelt sisse kutsuti, betoonpõrandale istuma pandi ning teed ja keedetud ube pakuti.

… kõige kummalisem kokkulepitud kohtumispaik: keskööl Atatürki kuju ees.

… kõige ebatavalisem kohting: Tauruse mägedes Türgis umbes 1000 m kõrgusel. Koos kohaliku õlle ja kanepiga.

… kõige kiiremini lõppenud kohting: ühes Türgi ööklubis, kus umbes 10 min peale meie saabumist läks lahti tõsisem baarikaklus, mille käigus sai minu kaaslane pudeliga vastu pead ja kust ma tema siis otse traumapunkti sõidutasin.

… kõige romantilisem kohting: ühes Vahemere-äärses rannas, kus minu poeedist kaaslane mulle merekohina saatel sumedas suveöös oma äsjakirjutatud luuletusi ette luges.

… kõige suurem katse muljet avaldada: mees, kes lendas kohtinguks Alanyas kohale otse Ankarast. Vahemaa ca 500 km.

… kõige parem pidu: legendaarne basseinipidu Türgis Kadi ja Monikaga, mis algas ühes klubis, jätkus teises klubis, läks edasi basseinis ja lõppes hommikusöögiga kohalikus supiköögis.

… kõige pisaraterohkem hetk: Hurghada lennujaam, ärasõit Egiptusest aprillis, turismihooaja lõpus, kui Hanna minust sinna maha jäi ja mul polnud aimugi, millal teda jälle näen. Teisel kohal on see pisaraterohke hetk, kui mitmete kuude möödudes Hannaga uuesti Istanbuli lennujaamas kokku sain.

… kõige pühalikum hetk: Kreeta loodeosas asuva poolsaare tipus juhuslikult leitud üksik, tühi ja imeväike kirik. Millele järgneb hetk, kui pargipuude vahelt hakkasid esimest korda paistma Sinine moshee kullatud minaretid Istanbulis. Millele järgneb hetk Kairos Khan-el-Khalili esisel platsil reede keskpäeval, kui väljakutäis moslemeid langes põlvili, et pidada maha nädala suurim palvus.

… kõige parem lõhn: nagu juba viimased paar aastat – õunalõhnaline vesipiibu tubakas.

… kõige lemmikum heli: nagu juba viimased paar aastat - mosheest kostuv palvusekutse.

… kõige üllatuslikum taasavastatud heli: kirikukellade helin.

… kõige meeldejäävam palvusekutse hetk: Kairos, püramiidide juures on üks salakoht, mida mulle üks kohalik tuttav näitas ja kuhu tavaliselt eriti inimesi ei satu. Seistes seal, kus selja taga 4 aastatuhandet ajalugu ja ees laiumas miljonilinn, hakkas korraga kõigist Kairo mosheedest üheaegselt kostuma kutse palvusele. Olin valmis sinna surema.

… kõige toredam leid: uued sõbrad ja vanade sõpradega tugevnenud side.

… kõige keerulisem küsimus: mida oma eluga edasi tegema hakata. Vastus leidmisel.

… kõige huvitavam küsimus: mida oma eluga edasi tegema hakata. Vastus leidmisel.