Kõikide nende mägede, külade ja kirikute vahele tuleks mõne sõnaga rääkida ka linnaelust. Kreetal on kolm suuremat linna – Herakleon, Rethymnon ja Chania. Kõik need on mul õnnestunud ära näha, neis natuke ringi jalutada, kohvikutes istuda ja inimesi jälgida.
Kummaline või mitte, aga see rahvas siin on vabal ajal into some serious window shopping. Tegelt ka, kuskil mujal pole ma näinud õhtusel ajal nii palju kohalikke tänavatel jalutamas, kes käivad ühe poeakna juurest teise juurde (kõige populaarsemad on kingapoed) ja lihtsalt window shoppab. See võib muidugi tuleneda sellised naljakast faktist nagu siinsete poodide lahtiolekuajad. Ma ei tea, kuidas käib elu mandril, aga siin saarel on poed avatud täpselt sellistel aegadel: esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval kell 9-14. Teisipäeval, neljapäeval ja reedel kell 9-14, siis väikene siesta ja õhtul uuesti kell 18-21. Pühapäeval on enamik poode kinni. Pidevalt on avatud suveniiripoed, aga see pole muidugi see koht, kus kohalikud käivad. Et siis võibolla vaadatakse akna pealt sobiv kaup valmis ja kui on shoppamise päev (ehk siis need päevad, kui poed ka õhtul, peale tööd lahti on), minnakse ja ostetakse asjad ära. Vot sellised kombed.
Kreeta pole selline ainult-turismi-kuurort nagu Alanya või Hurghada, nii et siit võib leida täiesti korralikku kaupa. Muidugi on ka resorte, kus müüakse igast kola, aga korralikes linnades hakkavad ikka silma Zara, Mango, Bershka, Diesel, Miss Sixty, Benetton, Marks&Spencer, MaxMara, Lacoste, Sisley, JLo, Boss, Moschino, Versace jne. Ühte Topshopi nägin ka, aga aint möödaminnes autoaknast ja ei jõudnud fikseerida, kas see oli päris Topshop või mitte. Anyway. Keskmisest rohkem hakkab tänavapildis silma pesupoode (minu lemmik kannab nimetust All Weather), meesteriiete poode ja toasusside poode. Jah, siin ongi olemas eraldi toasusside poed. Ja telekas võib näha toasusside reklaame, väga weird. Ja siis muidugi pulmakleidipoed, aga mitte nii palju, kui Türgis.
Siis, kui ostud tehtud, jalutavad kõik oma paberkotikestega tänavatel või istuvad kohvikutes. Kohvikukultuur on meeletu. Ma ei kujuta ette, mis siin suvel toimub, sest praegu on pooled kohad juba kinni ja turistid koju läinud, aga mulle meeldibki just praegune aeg, sest kui turistid tänavatelt ära kaovad, ilmuvad välja kohalikud. Tänavad on sadade meetrite kaupa ääristatud laudade ja toolidega, igas ühes oma muusika, aga mitte häirivalt üksteistest üle karjuv. Ilm on veel selline, et valdavalt istutakse väljas või suurte avatud akende all sisekohvikutes (Rethymno popim paik on Living Room). Ja juuakse. Valdavalt kohvi, vahel ka õlut, veini, värskeid mahlu või kokteile. Süüa nendes kohtades ei pakuta, söömiseks tuleb üles otsida kiirtoidukohad, tavernid või restoranid. Ja muidugi tehakse suitsu. Euroopa Liit küll, aga suitsetada võib siin praegu veel igal pool ja pole kuulda, et keegi seda seadust muutma kiirustaks, sest see tähendaks kohvikule kindlat surma.
Noh ja siis kui hakkab hämarduma, koguneb nendesse kohvikutesse massiliselt rahvast. Vanemaid prouasid, kes oma edukaid oste veiniklaasiga tähistavad, kudrutavaid noorpaare ja meeletutes kogustes üliõpilasi. On muidugi ka eraldi kohad veel noorematele gängidele, ükspäev sattusin ma sellisesse kohvikusse, kus ma olin vaieldamatult kõige vanem külastaja.
Naised, muide, on Kreetal ilusad (mehed olid Türgis ilusamad). Eksisteerib muidugi igasugust keha- ja muud kuju, aga üsna palju on selliseid miniatuurseid, aga ilusate vormide ja väga kenade ja lõunamaale tüüpiliselt tugevalt meigitud nägudega naisi, keda ehib loomulikult kohev juuksepahmakas. Mitte alati pole nad tumedate juustega, sest blondeerimine on siin popp tegevus, nii et mindki peetakse pidevalt kreeklaseks (võibolla on selles süüdi mu nina). Ja selle sügise trend Kreetal on käia ringi skinny jeanside, pikkade saabaste, mingi kerge kampsuni või pika topiga, millele lisandub alati sall. Ja suured päikeseprillid. On ka neid, kes juba sulejopedes ringi liiguvad, kelle kõrval näevad üksikud rannast üle tee poodi lippavad bikiinides turistid eriti koomilised välja. Lisaks sellele, et need naised on ilusad ja stiilsed, on nad veel ka sõbralikud. Kui keegi sulle ööklubi vetsus jala peale astub, siis ta vabandab siiralt ja naeratab, järjekorras lastakse ette, küsimustele vastatakse suurima hea meelega ja müüjad on eriti abivalmid (aga mitte kunagi pealetükkivad). Ameerikalikku bitchimist pole siin veel kohanud. Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, jääb mulle arusaamatuks, kuidas nad kogu selle suurepärase kreeka köögi juures, mis koosneb paljuski saiast ja oliivõlist, nii saledaks suudavad jääda. Ma olen juba selle ühe kuuga paar mõnusat pehmet kilo juurde võtnud. Aga söömine on nauding, nagu elu isegi, nii et aitab praeguseks, lähen nüüd pitsale järele.
No comments:
Post a Comment